AVALIKULT HARIDUSEST

 
Otsi
 

Avaleht

Pressiteade: Erakooliseaduse muudatus pakub pooliku lahenduse
 

Erakoolide pidajaid ja lapsevanemaid ühendav kodanikuliikumine “Avalikult Haridusest” peab kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele tulevat seadusemuudatust poolikuks lahenduseks, mis lükkab kolme ja poole aasta võrra edasi erakoolide makseraskustesse sattumist ning seab osa erakoole keerulisse olukorda juba praegu. 
 
“Ühelt poolt tervitame otsust, et pooleaastase vaidluse tulemusena mõistsid Isamaa- ja Res Publica Liidu eestvedamisel valitsuserakonnad, et haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) algne idee - puupüsti täis koolidelt ehk üle 6000 koolilapselt praktiliselt päevapealt riigipoolse tegevustoetuse ära võtmine - ei ole hoolivale riigile kohane käitumine,“ rääkis kodanikuliikumise Avalikult Haridusest üks esindaja  Kalev Roosiväli. „Teisest küljest teeb murelikuks asjaolu, et täna plaanitav seadusemuudatus seab tõsiselt ohtu mitmekesise hariduse senisel kujul  jätkumise  peale 2019. aastat,“ lisab Roosiväli. 
 
Eelnõu 142 SE kohaselt jätkub tegevustoetuse maksmine senises mahus 2016. aasta lõpuni  ning aastani 2019 makstakse erakoolidele toetust 75 protsenti kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Peale 2019. aastat kaoks riigil täielikult kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust. 
 
„Loodame, et enne 2019. aasta lõppu vaadatakse see seadus uuesti kriitilise pilguga üle ja otsustatakse  jätkata kohustusliku tegevustoetuse maksmist ka edaspidi. Selle kadumine eeldaks liiga kõrgeid õppemakse ning tooks kaasa kihistumise hariduses. Samuti ei saa rajada koolide pikaajalisi plaane iga uue omavalitsuse vabatahtlikule soovile või soovimatusele erakoole toetada,“ põhjendas “Avalikult Haridusest” üks eestvedaja Katrin Tibar.   
 
Kahetsusväärselt jäi pea aasta kestnud vaidluste vältel laiem ja põhimõttelisem diskussioon mitmekesise hariduse rollist Eesti ühiskonnas pidamata ning takerdus kokkuhoiupoliitika eesmärkide õigustamise ja erakoolidest väära pildi loomise taha. "Loodame, et senine ebaõiglane vastandamine tänasega lõpeb. Erakoolides ei käi rikaste vanemate lapsed ning erakoolid ei ole kunagi saanud rohkem maksumaksja raha kui kohaliku omalitsuse koolid või riigi koolid. Lapse õppimine erakoolis on maksumaksjale juba täna soodsamja nüüd suurendatakse kokkuhoidu veelgi,” sõnas Tibar. 

Kodanikuliikumine “Avalikult Haridusest” juhib tähelepanu, et seaduse muudatus paneb juba järgmisest aastast majanduslikult keerulisse olukorda need kogukondlikud koolid, kus on tegutsetud väga kokkuhoidlikult ja püütud õppemaksud madalad hoida, et koolikoht oleks taskukohane igale perele. Oma suurt muret on väljendanud Tallinna Vaba Waldorfkool, Pärnu Vabakool ning Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal ja teised. 

“Meil tuleb õppemaksu tõsta vähemalt 72 protsenti, mis on ilmselgelt enamikule meie peredele ülejõukäiv ja toob kaasa sulgemisohu,“ rääkis Pärnu Vabakooli seltsi juhatuse esimees  Kauni Sillat.  

Seaduseelnõus puudub tegevuskulude määra arvutamiseks üheselt mõistetav valem, mistõttu osa omavalitsusi võib kulusid näidata tegelikust madalamana. Seetõttu võib erakoolidele 75 protsendi arvutamisel aluseks olev summa võrreldes praegu makstava toetusega väga väikeseks jääda. 

Mitmekesise hariduse vajalikkusele on tähelepanu juhtinud ühiskirjas 75 avaliku elu tegelast, teiste seas Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Karl-Martin Sinijärv, Ardo Hansson, Mihhail Lotman ja paljud teised. Ka aprillis Turu-uuringute AS-i läbiviidud erakoolid teemaline uuring näitas, et suurem osa Eesti elanikest pooldab erakoolide õpetajate palga ja tegevuskulude toetamist ning see näitab toetust praegusele rahastamise süsteemile.
 

Avalik kiri: Teadvustagem vastutust

Era-, munitsipaal- ja riigi üldhariduskoolide finantseerimine 2015-2016 aastal

Tabelis on näidatud, millistest eelarvetest finantseeritakse erinevate omanike koolide ülalpidamisega seotud kulud. Tabeli viimases veerus on summaarne maksumaksja kulu 2015 aastal.

  Õpetajate töötasu Tegevuskulud Koolihooned Kulu 1 õpilase
kohta kuus1
Riigigümnaasium R R R, EL 372
Munitsipaalkool R, KOV KOV, La R, EL, KOV, La 273
Erakool R (125 eur2)Lõ KOV (91 eur3)Lõ Lõ, La 216 (30 - 220 eur)4

 
EL – Euroopa Liidu eelarve, R –  Eesti Vabariigi riigieelarve,  KOV – kohaliku omavalitsuse eelarve

Lõ – õppemaks  eraisiku/lapsevanema eelarvest, La- annetus eraisiku/lapsevanema eelarvest

Punasega on tähistatud finantseeringud maksudena kogutud rahast
Sinisega on tähistatud finantseeringud eraisikutelt (põhiliselt lapsevanematelt)

Selgitused, kuidas on arvutatud kulu ühe õpilase kohta, on SIIN.

Valitsus on algatanud EraKS muudatuse, mis võtaks riigilt ja KOVilt kohustuse tasuda erakoolidele tegevustoetust. Tegevustoetus on olnud alates 2011 aastast põhiline tegevuskulude finantseerimise allikas. Toetusmääraks on alates 2011 aastast  valitsuse kehtestav õppekoha tegevuskulu piirmäär, mis arvutatakse munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust lähtudes. 2016 aastal on piirmääraks 87 eurot. Muudatuse jõustumisel peaks enamus erakoole tegevuse jätkamiseks tõstma õppemaksu. Õppemaksu tõusu mõjuanalüüs on SIIN.

Erakoolide lapsevanemad soovivad, et tegevustoetus ühe õpilase kohta oleks erakoolis võrdne samas piirkonnas asuvate munitsipaalkoolide keskmise tegevuskuluga. Erakoolide lapsevanemad katavad õppemaksudest niigi koolihoone investeeringu kulud ja kõik õpilase õppega seotud kulud, mis ületavad riiklikult kehtestatud standardit nii õppekulude kui ka tegevuskulude osas.

-------------
1 Allikad: HaridusSilm, EHIS, HTM käskkirjad, riigikoolide eelarved, riigieelarve, erakoolide kodulehed
2 Haridustoetus
3 2015. a tegevustoetus 1 õpilase kohta kuus. 2016.a. on toetusmäär langenud 4% (87 eur). Erakoolidele makstav tegevustoetus laekub KOV-le riigieelarvest. KOV on toetuse väljamaksja.
4 Õppemaksu vahemik erakoolides 2015 aastal
   
Koduleht Elitec'st