Koduleht ajutiselt suletud

Kodulehe avamiseks palun võtke ühendust Elitec’i klienditoega või saatke meile kiri

• telefon: (+372) 65 65 64 6
• info[at]elitec.ee

Web site is temporarily not available

To activate website please contact the Elitec costomer service or send us a message

• phone: (+372) 65 65 64 6
• info[at]elitec.ee

Login

Erakoolile koolitusloa andmisel/pikendamisel kirjutatakse nii õppeprotsessi (nt õppekava,  õppenädalad) kui õpikeskkonna (nt tervisekaitse ja päästeamet nõuded koolimajale, klassi täituvuse norm jms.) osas tingimused riigi poolt ette ja need on kohustuslikud täitmiseks.


Koolide rahastamine

ÜKS (1)   Keskvalitsus osaleb  koolide rahastamises õpilasepõhise haridustoetusega. Sellega tagatakse Riikliku Õppekava  läbimiseks vajaliku ÕPPEPROTSESSI toetuse:
·        õpetajate palga alammäär
·        õppematerjalide osaline toetus
·        personali koolituskulude osaline toetus
·        juhtkonna palga ja koolituskulude osaline toetus
·        koolilõuna osaline toetus
Haridustoetust saavad kõik koolid, mis on HTMis saanud koolitusloa.
 
KAKS (2)    Kohaliku omavalitsuse kanda on tegevustoetus, mille arvestus on samuti õpilasepõhine. Tegevustoetus  tagab õppe läbiviimiseks vajaliku nõuetekohase ÕPIKESKKONNA loomise
·        ruumide haldamise (küte, valgus, vesi, kanal, koristus, hooldusremont jms) osaline toetus
·        kooli (õppe)inventari osaline toetus
·        tugisüsteemide (IT infra, valvesüsteemid, laborid jms) osaline toetus,
·        seadusega nõutud vajalike tugifunktsioonide osaline toetus (raamatupidamine, personaliarvestus, sisehindamine, asjaajamine, raamatukogundus, arhiiv, HEV jms).
Täna hakatakse tegevustoetust arvestama siis, kui ühe omavalitsuse laps läheb teise omavalituse kooli või erakooli.
 
KOLM (3)  Kooli pidaja kannab kõik ülejäänud kulud, mis on  kooli tegevuseks vajalik ja kooli eripärast (sh kooli õppekava) tulenev.
·        kulud, mis on suuremad haridustoetuse pearaha toetusest
·        kulud, mis on suuremad tegevuskulude toetusest
·        kooli ruumide hankimisega seotud kulud (rent või amort+intress)
·        huvitegevus, õpilasüritused, kooli sündmused, koostööprojektid jms
·        süvendatud õpe, kallakud, suuremad mahud (keele vms lisaõpe, väiksemad klassid, grupitunnid, õppekäigud, külalislektorid jms)
·        muud kooli pidamisega seotud kulud (turundus ja kommunikatsioon (infomaterjalid, veebindus jms), personaliüritused ja motiveerimine, bürookulud, üldised halduskulud jne).
·        Koolimaja remont ja juurdeehitus (katuse parandamine, uued aknad, uksed, põrandad, uute klassiruumide (juurde) ehitus, tuletõrjenõuetega kaasnevad sekstsioonide ehitused ja tuletõrjeuksed ning muud koolimajamaja  suuremad remondid
 
 
Riigikooli peab keskvalitsus, kes kannab kõik kulud (1, 2 ja 3) ning kelleltki toetust ei saa.
 
Munitsipaalkooli peab  omavalitsus:
·        Keskvalitsus kannab KOVile haridustoetuse (1)
·        Kõik ülejäänud kulud  (2 ja 3) kannab omavalitus oma eelarvest, sh investeeringud koolimaja ehitusse või kapitaalremonti.
·        Teised omavalitused osalevad kooli rahastamisel tegevustoetusega (2) (nt Viimsi VV kannab Tallinna LVle tegevustoetuse iga õpilase eest, kelle elukoht on Viimis vallas, kuid kes käib Tallinnas koolis). Mida rohkem mitte oma piirkonna õpilasi, seda suurem on teiste omavalituse osa kooli rahastamisel.
 
Erakooli peab mittetulundus- või äriühing.
·        Keskvalitsus  osaleb erakoolide tegevuse toetamisel  haridustoetusega (1)
·        Õpilaste elukoha omavalitsus osaleb tegevustoetusega (2)
·        Lapsevanemad tasuvad õppemaksuga kõik ülejäänud kulud (3)
·        Kooli omaniku toetus (nt rahaline toetus koolimajja). on lisaks sellele, mida ka õppemaks ei kata. Näiteks omaniku toetus on suur alustavatel koolidel, kui ei ole veel mitte midagi. Siia alla käib ka lastevanemate vabatahtlik töö, annetused jms selleks, et kool saaks toimida (4)
 
Keskvalitsuse, omavalitsuse ja ka Euroopa Liidu eelarvetest finantseeritud koole, kus lapsevanemad võivad kooli toetada annetuste kaudu, kuid mitte õppemaksu kaudu, nimetatakse tasuta koolideks. Tasuta koolide võrku, koos Haridusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste haridusosakondadega, mille ülalpidamist finantseerivad maksumaksjad, nimetatakse tasuta haridussüsteemiks.
 

RIIGIKOOL
 
100% keskvalitsus e HTM
MUNITSIPAALKOOL
 
Keskvalitsus 60 - 80%
KOV enda eelarve 20 - 40 %
teiste KOVide toetus 1-20 %
 
arvatav protsent, iga konkreetse kooli eelarve proportsiooni protsent  sõltub KOVist
ERAKOOL
 
Keskvalitsus 40 - 60 %
KOV toetus 30%
vanemate õppemaks 15 - 40 %
kooli pidaja panus 1 – 20 %
 
näidatud keskmine protsent, iga konkreetse kooli eelarve proportsiooni protsent  sõltub kooli pidajast
 
Vastavalt Põhikooli ja gümnaasiumiseadus §82 p 9 Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud mahus.

Haridustoetus (1)
 
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §82 p 2 sätestab: Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele munitsipaalkoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse kulude ning õppekirjanduse kulude katmiseks
 
 
 

Haridustoetus (1) 
 
Erakooliseadus §22 p 2 sätestab: põhikoolile ja gümnaasiumile nähakse  igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 6 nimetatud õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Erakooli pidaja ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmivad toetuste kasutamiseks lepingu.

Tegevustoetus (2)
 
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §83 p 1 sätestab: munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumi

Tegevustoetus (2)
 
Vastavalt Erakooliseadus §222 vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil.
 
Eelnõu puudutab just seda osa kuludest
 
KOV oma panus (3 ja 4)
Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §82 p 2 sätestab, et kõik ülejäänud munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja, ehk siis kohalik omavalitus
 

Õppemaks (3)
 
 Erakooliseadus §22 p 6 sätestab, et õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.
 

Kooli pidaja panus  (4)

ei ole seadustega reguleeritud.