Blog

Villem Tarvas: telerežissöör ja muusik

Karjäär televaldkonnas

Villem Tarvas on nimi, mis Eestis telemaastikul kõrgelt hinnatud. Tema mitmekülgne karjäär hõlmab nii režissööri, monteerija kui ka operaatori tööd, olles jätnud märkimisväärse jälje paljudes tuntud saadetes. Tarvase käe all on valminud sellised vaatajate poolt armastatud programmid nagu „Happy Hour”, „Kaks takti ette”, „Võta või jäta”, „Laula mu laulu” ning „Suur komöödiaõhtu”. Tema võime luua kaasahaaravaid ja omanäolisi visuaalseid lahendusi on teinud temast ühe Eesti parima telerežissööri. Villem Tarvas on töötanud erinevates telekanalites, alustades operaatori assistendina ja operaatorina ETV-s, seejärel liikudes režissööri rolli TV1-s. Tema panus on olnud oluline ka paljude telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3) aastavahetusprogrammide loomisel, tuues televaatajateni meeldejäävaid elamusi. Tema koostöö tuntud telepersonaliteetidega, nagu Teet Margna ja Kristjan Jõekalda reisisaates „Kaks kanget”, kinnitab tema professionaalsust ja võimet töötada edukalt erinevate projektidega.

Muusikaline looming: No-Big-Silence’ist sooloprojektideni

Telemaailma kõrval on Villem Tarvas aktiivselt tegutsenud ka muusikuna, näidates oma loomeannet mitmel rindel. Ta oli tuntud alternatiivroki ansambli No-Big-Silence basskitarrist ja üks peamisi laulude autoreid. See periood tema elus andis talle võimaluse väljendada end läbi erinevate muusikastiilide ja tekstide, mis jõudsid laia publikuni. Lisaks bänditegevusele on Villem Tarvas olnud seotud ka teiste muusikaliste projektidega, sealhulgas on ta loo „Robot Super Lover Boy“ video režissöör, mis pälvis tunnustust ja nomineeriti aasta muusikavideo auhinnale. See näitab tema võimet ühendada visuaalne kunst muusikaga, luues terviklikke ja muljetavaldavaid teoseid. Tema muusikaline taust ja kogemused telemaailmas on tõenäoliselt rikastanud tema loomingulist lähenemist mõlemas valdkonnas, võimaldades tal luua ainulaadseid ja stiilseid projekte.

Ettevõtlus ja visionäärlus

Villem Tarvas FIE ja teised ettevõtted

Villem Tarvas on lisaks loomingulisele tööle ka edukas ettevõtja, kelle äriline tegevus on tihedalt seotud tema põhitegevusaladega meedia ja tootmise vallas. Tema ettevõtluse algusaeg ulatub 31. detsembrisse 2001, mis näitab pikaajalist kogemust ja pühendumust äritegevusele. Üks tema olulisemaid ettevõtteid on VILLEM TARVAS FIE, mis asutati 2010. aastal ja mille põhitegevusalaks on kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine. Lisaks tegutseb ta ettevõtetes nagu EETRIVESKI OÜ ja STAR DELUXE OÜ, mille tegevusalade hulka kuuluvad telesaadete tootmine, mitmesugused koolitused ning videote tootmine. Tema ettevõtted pakuvad laia spektrit teenuseid alates produktsioonist kuni meediateenusteni, kinnitades tema rolli olulise tegijana Eesti meediamaastikul. Tema juhatuse liikme ja omaniku roll erinevates ettevõtetes annab tunnistust tema juhtimisoskustest ja visioonist ärimaailmas.

Finantsnäitajad ja ärinägemus

Villem Tarvase ettevõtted on näidanud stabiilset arengut ja majanduslikku edukust, mis peegeldub nende finantsnäitajates. Ettevõtted nagu EETRIVESKI OÜ ja STAR DELUXE OÜ on näidanud prognoositud käivet ja bilansimahtu, mis kinnitab nende jätkusuutlikkust ja edukust turul. Tema ärinägemus on selgelt suunatud kvaliteetse meediatoodangu ja sellega seotud teenuste pakkumisele. Tema ettevõtte VILLEM TARVAS FIE, mis keskendub filmide, videote ja telesaadete tootmisele, on tegutsenud edukalt alates 2010. aastast. Tema mitmekülgsus ettevõtluses, mis hõlmab nii tootmist kui ka koolitusi, näitab soovi jagada oma teadmisi ja oskusi ning aidata kaasa valdkonna arengule. Tema ettevõtete finantsnäitajate analüüs kinnitab tema võimekust juhtida edukalt äritegevust ning teha strateegilisi otsuseid, mis tagavad pikaajalise kasvu ja stabiilsuse.

Tunnustus ja mõju

EFTA auhind ja parimad teosed

Villem Tarvase panus Eesti televisiooni on pälvinud laialdast tunnustust, millest üks silmapaistvamaid on 2018. aastal võidetud EFTA auhind parima telerežissööri kategoorias. See auhind anti talle silmapaistva töö eest saatega „Kaks kanget Kagu-Aasias”, mis demonstreeris tema oskust luua kaasahaaravaid ja kvaliteetseid reisisaateid. Tema filmograafiasse kuuluvad ka paljud teised edukad telesaated, nagu „Happy Hour”, „Kaks takti ette”, „Võta või jäta”, „Laula mu laulu” ja „Suur komöödiaõhtu”, mis kõik on jätnud oma jälje Eesti telemaastikule. Lisaks telesaadetele on ta olnud seotud ka kontsertide ja reklaamide režissöörina, tehes koostööd selliste organisatsioonidega nagu BDG ja Live Nation. Tema loominguline panus ulatub ka muusikavideote valdkonda, kus ta oli loo „Robot Super Lover Boy“ video režissöör, mis pälvis nominatsiooni aasta muusikavideo auhinnale.

Visuaalne kunst ja loominguline panus

Villem Tarvas on tuntud kui üks Eesti parimaid telerežissööre, kelle loominguline panus avaldub eelkõige tema võimes luua omanäolisi visuaalseid lahendusi. Tema töödes on sageli tunda kunstilist lähenemist, mis muudab teleprogrammid nauditavamaks ja visuaalselt rikkamaks. Tema oskus siduda erinevaid kunstivorme, nagu filmikunst, muusika ja visuaalne disain, loob terviklikke ja omanäolisi teoseid. Tema hariduslik taust, sealhulgas väidetavalt kaitsmine doktorikraadi või magistrikraadi ning bakalaureuse- ja diplomitööde tegemine, annab tunnistust tema sügavast pühendumusest õpingutele ja teadmistele oma valdkonnas. See akadeemiline taust on kahtlemata rikastanud tema loomingulist arsenali ja võimaldanud tal läheneda telemaailmale analüütiliselt ja innovatiivselt. Tema mitmekülgne loominguline panus ulatub teleekraanilt ka muusikavideote ja kontsertide lavastamiseni, tõestades tema võimet tegutseda mitmesugustes loomingulistes projektides.

Villem Tarvas: üldinfo ja kontaktandmed

Villem Tarvas on sündinud 20. märtsil 1974. Ta on Eesti telemaastikul tuntud ja hinnatud telerežissöör, monteerija ja operaator, kelle loominguline karjäär on kestnud aastaid. Tema töö on jätnud märkimisväärse jälje mitmetes populaarsetes telesaadetes nagu „Happy Hour”, „Kaks takti ette”, „Võta või jäta”, „Laula mu laulu” ja „Suur komöödiaõhtu”. Lisaks oma tööle televisioonis on Villem Tarvas olnud aktiivne ka muusikuna, kuuludes ansamblisse No-Big-Silence. Tema ettevõtlus on samuti edukas, olles seotud mitmete ettevõtetega, mis tegelevad videote ja telesaadete tootmisega, meediateenustega ning erinevate koolitustega. Tema ettevõtte VILLEM TARVAS FIE, mis on asutatud 2010. aastal, keskendub kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisele. Villem Tarvas on pälvinud ka tunnustust oma töö eest, võites 2018. aastal EFTA auhinna parima telerežissööri kategoorias saate „Kaks kanget Kagu-Aasias” eest. Tema hariduslik taust hõlmab kõrgharidust, sealhulgas väidetavalt doktorikraadi või magistrikraadi omandamist. Tema ettevõtete kontaktandmeid ja põhitegevusalasid saab täpsemalt uurida äriregistritest, kus ta on esindatud füüsilisest isikust ettevõtjana ning erinevate ettevõtete juhatuse liikme ja omanikuna. Täpsemate kontaktide ja ärialase informatsiooni saamiseks on soovitatav tutvuda äriregistri andmetega.

Kes oli Villem Reimann?

Vaimulik ja rahvusliku liikumise juht

Villem Reiman (1861-1917) oli väljapaistev eesti vaimulik ja üks rahvusliku liikumise keskseid figuure 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Tema tegevus ulatus aga kaugele väljapoole kirikuseinu. Reiman oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajaliikmetest, mängides olulist rolli seltsi kujunemisel ja selle lipu õnnistamisel, mis sümboliseeris eestluse taassündi ja ühtekuuluvustunnet. Tema aktiivne osalus Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutamises näitab tema sügavat pühendumust poliitilisele ja ühiskondlikule tegevusele, mille eesmärk oli Eesti rahva õiguste ja autonoomia eest seismine. Reiman oli tuntud oma venevastase ja rahvusliku hoiaku poolest, mis andis talle autoriteedi ja inspireeris paljusid kaasmaalasi. Tema juhtimisel ja eestvedamisel toimusid mitmed olulised algatused, mis panid aluse Eesti iseseisvuspüüdlustele.

Ajaloolane ja kultuuritegelane

Lisaks oma vaimuliku ja poliitilise tegevuse kõrval oli Villem Reiman ka harrastusajaloolane, kes jättis märkimisväärse jälje eesti historiograafiasse. Tema panus seisneb esimese vähegi teaduslikuma ülevaate kirjutamises Eesti ajaloost, mis avas uusi vaatenurki ja andis olulise tõuke eestikeelse ajalooteaduse arengule. Reimanni algatusel ja eestvedamisel toimusid olulised kultuurisündmused ja -asutused. Ta oli Eesti Kirjanduse Seltsi ja Viljandi Eesti Haridusseltsi esimees, juhtides nende tööd ja edendades eesti keele ja kultuuri arengut. Tema algatus oli ka see, mis viis Jaan Tõnissonini 1896. aastal ajalehe Postimees ostuni, muutes selle tähtsa väljaande eestluse häälekandjaks. Veidi enne oma surma esitas Reiman Eesti autonoomia idee, mis oli julge ja visionäärlik samm, pannes aluse tulevastele iseseisvuspüüdlustele. Tema laiahaardeline tegevus kultuuritegelasena on jätnud püsiva jälje eesti rahvuse eneseteadvuse kujunemisse.

Looming ja pärand

Villem Reimanni helilooming

Eesti kultuurilukku on jätnud oma jälje ka teine tuntud Villem Reimann, seekord helilooja ja muusikapedagoog (1906-1992). Tema loominguline pärand on rikkalik ja mitmekülgne, hõlmates erinevaid muusikažanre. Pärast õpinguid kompositsiooni ja klaveri erialal Tallinna Konservatooriumis täiendas ta end Ungaris Zoltán Kodály juhendusel, mis andis talle uusi inspiratsiooniallikaid ja tehnilisi oskusi. Reimanni muusikaline keel on sageli isikupärane ja väljendusrikas, kajastades tema sügavat seotust eesti rahvusliku muusikatraditsiooniga, kuid samas ka avatust uuematele vooludele. Tema teosed on toonud eesti muusikasse uusi värve ja emotsioone, rikastades sellega nii kontsertkavu kui ka pedagoogilist tegevust.

Teosed eri žanrites

Villem Reimanni (helilooja) loomingusse kuuluvad mitmed olulised teosed, mis on leidnud koha nii kontserdisaalides kui ka haridusasutustes. Tema ampluaa hõlmab oopereid, mis on sageli inspireeritud rahvuslikest legendidest ja ajaloost, sümfooniaid, mis demonstreerivad tema oskust luua suursuguseid ja haaravaid helimaastikke, ning arvukaid koorilaule, mis on muutunud populaarseks koorimuusika repertuaaris. Lisaks sellele on ta loonud ka palju soololaulud, mis on hinnatud oma meloodilisuse ja emotsionaalse sügavuse poolest, ning filmimuusikat, mis on rikastanud mitmeid eesti filme. Tema looming on mitmekülgne ja pakub avastamisrõõmu nii muusikutele kui ka kuulajatele, olles oluline osa eesti muusikapärandist.

Mälestuse jäädvustamine

Monumendid ja tänavanimed

Villem Reimanni (1861-1917) elutöö ja panuse eesti rahvuslikku liikumisse ning kultuuri on meenutatud mitmel moel. Tema mälestuse jäädvustamiseks on rajatud mälestussambad Tartusse Toomemäele ja Kolga-Jaani kiriku juurde, mis tähistavad tema olulisi seoseid nende paikadega ja tema panust kohalikku kogukonda. Lisaks on tema järgi nimetatud tänav Tallinnas, mis tunnustab tema riiklikku tähtsust ja tema mõju laiemale ühiskonnale. Need monumendid ja tänavanimed on olulised meeldetuletused tema pärandist, inspireerides tänaseid ja tulevasi põlvkondi tema rahvuslikust vaimust ja pühendumusest.

Seotud materjalid ja välislingid

Lisaks käesolevas artiklis esitatud informatsioonile on võimalik Villem Reimanni elu ja tegevuse kohta leida täiendavat materjali mitmetest allikatest. Arhiividest leiab tema kirjavahetust, käsikirju ja muid isiklikke dokumente, mis annavad põhjalikuma pildi tema mõttemaailmast ja tegevusest. Muuseumides, nagu Eesti Rahvamuuseum, võib leida tema elu ja ajastut puudutavaid eksponaate. Kultuuriasutused ja ülikoolid korraldavad sageli konverentse ja näitusi, mis käsitlevad tema panust Eesti ajaloo ja kultuuri kujunemisse. Täiendavat lugemist pakuvad mitmed ajaloo- ja kultuurialased väljaanded ning akadeemilised uurimused. Internetis on kättesaadavad mitmed veebilehed, mis tutvustavad tema biograafiat, teoseid ja rahvuslikku tegevust. Näiteks Eesti Biograafiline Leksikon ja Vikipeedia pakuvad põhjalikku ülevaadet tema elust ja saavutustest. Muusikaentusiastid võivad leida Villem Reimanni (helilooja) loomingut erinevatest muusikapoodidest ja digitaalsetest muusikaplatvormidest.

Villem Kapp: elu ja looming

Villem Kapp (7. september 1913 Suure-Jaani – 24. märts 1964 Tallinn) oli väljapaistev Eesti helilooja, organist ja muusikaõpetaja, kelle loominguline pärand rikastab eesti muusika ajalugu. Tema elu ja looming on tihedalt seotud Eesti kultuurieluga, eriti helilooja perekonna Kapp traditsioonidega. Kapp oli helilooja, kelle muusika on tuntud oma otsese emotsionaalsuse ja romantilise hõnguga, olles samas sageli inspireeritud rahvalikust meloodikast. Tema panus eesti muusikasse ulatub nii heliloomingusse kui ka pedagoogilisse tegevusse, mille tulemusel on tema õpilased jätkanud tema vaimset pärandit.

Varajane elu ja haridus

Villem Kapp sündis 7. septembril 1913 Suure-Jaanis, mis on koht, mis mängis tema elus olulist rolli. Ta kasvas üles muusikute suguvõsas, tuntud Kappide dünastia liikmena, kus muusika oli igapäevane osa elust. See perekondlik taust andis talle tugeva aluse muusikaarmastuseks ja -õpinguteks. Kappi haridustee viis ta Tallinna Konservatooriumi, kus ta omandas kõrgetasemelise muusikahariduse. Aastal 1938 lõpetas ta konservatooriumi orelimängu erialal, demonstreerides oma annet ja pühendumust pillimängule. Jätkates oma õpinguid, keskendus ta kompositsioonile ja lõpetas selle eriala 1944. aastal. Need õpingud olid aluseks tema hilisemale karjäärile helilooja ja pedagoogina, kujundades tema muusikalist keelt ja kompositsioonitehnikaid.

Karjäär helilooja ja pedagoogina

Villem Kapp alustas oma pedagoogilist tegevust Tallinna Konservatooriumis 1944. aastal, kus ta õpetas kompositsiooni kuni oma surmani 1964. aastal. Tema õpetamismeetodid ja loominguline lähenemine inspireerisid mitmeid andekaid noori muusikuid, kellest paljudest said hiljem tuntud heliloojad ja muusikud. Tema tuntumate õpilaste hulka kuuluvad sellised nimed nagu Helmut Rosenvald, Lembit Veevo, Ülo Vinter, Veljo Tormis ja Harri Otsa. Kappi pedagoogiline tegevus oli oluline osa tema panusest eesti muusika arengusse, sest ta mitte ainult ei loonud ise muusikat, vaid ka kasvatas uut põlvkonda muusikuid. Lisaks õpetamisele tegutses Kapp ka organistina Tartu St. John’s Churchis aastatel 1938–1939 ning juhatas Tallinna Haridusseltsi segakoori „Kalju“ ja Suure-Jaani segakoori „Ilmatar“. Vaatamata tööle ja elule Tallinnas, säilitas ta tugeva sideme oma kodukohaga Suure-Jaaniga, kus valmisid paljud tema teosed.

Muusikastiil ja teosed

Villem Kappi muusikastiili iseloomustab otsene emotsionaalsus ja lihtne, romantilise hõnguga muusikaline keel. Tema teosed on sageli lüürilised, meloodilised ja väljendusrikkad, mis teevad need kergesti ligipääsetavaks ja südamelähedaseks kuulajale. Ta ei püüdnud otsida keerukaid vormilisi lahendusi, vaid keskendus pigem meloodia ilule ja tunnete vahendamisele. Tema kompositsioonid peegeldavad sageli tema isiklikku maailmavaadet ja sügavat sidet looduse ning kodumaaga.

Tuntumad teosed: ooperid ja koorilaulud

Villem Kappi looming on mitmekülgne, kuid tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad kindlasti koorilaulud, soololaulud, kaks sümfooniat ning tema magnum opus, ooper „Lembitu“. Ooper „Lembitu“, mis valmis 1961. aastal, käsitleb Eesti vabadusvõitlust ja on tunnistus Kapi võimest luua dramaatilist ja emotsionaalset muusikat. Tema koorilooming on eriti hinnatud ja laialt tuntud. Eriti populaarne on tema kooripoeem „Põhjarannik“ (1958), mis on jäänud eesti koorimuusika repertuaari oluliseks osaks. Kappi koorilaulud on tuntud oma meloodilisuse ja vokaalse sobivuse poolest, olles sageli esindatud koorikonkurssidel ja kontsertidel.

Meloodiline keel ja tekstisätted

Üheks Villem Kappi tugevuseks oli tema erakordne andekus seada tekst muusikasse. Ta pööras suurt tähelepanu vokaalvärvidele, rütmile ja meloodia kujundamisele, et luua terviklik ja mõjus teos. Tema meloodiad on sageli lihtsad ja rahvalikud, meenutades eesti rahvaviise, kuigi ta ise otseselt rahvalikke viise oma loomingus ei kasutanud, välja arvatud üksikud erandid nagu näiteks „Hällilaul“. See lähenemine andis tema muusikale isikupärase ja sügava emotsionaalse kvaliteedi, mis köitis kuulajaid. Kappi oskus siduda sõna ja viis loomulikult ja tundlikult tegi temast hinnatud helilooja, kelle teoseid on hea esitada ja kuulata.

Pärand ja tunnustus

Villem Kappi pärand elab edasi nii tema muusikas, pedagoogilises tegevuses kui ka tema perekonna kaudu. Tema looming on jäänud eesti muusika klassikasse ja teda mäletatakse kui ühte oma põlvkonna olulisemat heliloojat. Tema mõju on tuntav ka tema õpilaste loomingus ja jätkuvas muusikaelu arengus.

Muusikute suguvõsa ja festivalid

Villem Kapp sündis muusikute suguvõsast, tuntud kui Kappide dünastia. Tema onu Artur Kapp ja nõbu Eugen Kapp olid samuti silmapaistvad heliloojad, mis näitab sügavaid muusikatraditsioone selles peres. See perekondlik taust on inspireerinud mitmeid muusikasündmusi. Aastal 1973 avati Suure-Jaanis Kappide pere muuseum, mis tutvustab nende panust eesti kultuurile. Alates 1998. aastast toimub Suure-Jaanis ka Suure-Jaani muusikafestival, mis on pühendatud Kappide heliloojate loomingule. Need sündmused hoiavad elus mälestust Villem Kappist ja tema perekonnast ning tutvustavad nende loomingut uutele põlvkondadele.

Auhinnad ja tiitlid

Villem Kappi loominguline tegevus ja panus eesti muusikasse on saanud väärilise tunnustuse osaliseks. Talle omistati 1955. aastal Eesti NSV teenelise kunstitegelase nimetus, mis oli tunnustus tema tööle helilooja ja pedagoogina. Aasta enne surma, 1963. aastal, sai ta Eesti NSV rahvakunstniku tiitli, mis on kõrgeim tunnustus Eesti NSV kunstnikule. Lisaks pälvis ta 1950. aastal Eesti NSV riikliku preemia. Need auhinnad ja tiitlid kinnitavad tema olulist kohta eesti muusika ajaloos ja tema tööde väärtust.

Välislingid ja diskograafia

Villem Kappi muusika on kättesaadav erinevate kanalite kaudu, mis võimaldavad kuulajatel tutvuda tema loominguga. Tema teoseid on salvestanud Eesti Raadio ning need on ilmunud erinevatel kogumikalbumitel. Täpsemat informatsiooni tema diskograafia kohta, sealhulgas konkreetsete salvestiste ja albumite kohta, võib leida muusikaandmebaasidest ja plaadipoodidest. Lisaks võivad välislingid, nagu näiteks heliloojate liitude kodulehed või muusikaajalooga seotud veebisaidid, pakkuda täiendavat infot tema elu ja loomingu kohta.

---

Selles artiklis käsitletakse Villem Kappi elu ja loomingut, tema muusikastiili, tuntuimaid teoseid, tema pärandit ja tunnustust ning viidatakse olemasolevatele välislinkidele ja diskograafiale. Artikkel on loodud vastama otsingumootorite nõuetele ja pakkuma lugejale põhjalikku ülevaadet heliloojast.

Viljar Loori karjäär tippsportlasena

Viljar Loor oli Eesti spordiajaloos erakordne talent, keda tuntakse laialdaselt kui kõigi aegade edukaimat Eesti võrkpallurit. Tema karjäär tippsportlasena oli täis muljetavaldavaid saavutusi nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil, mis tõstsid ta maailma võrkpallipanteoni. Loori füüsilised eeldused – 196 cm pikkust ja 96 kg kaalu – koos erakordse tehnilise oskuse ja mängutarkusega tegid temast ideaalse temporündaja (middle blocker). Tema võimekus nii rünnakul kui ka kaitses oli võtmetähtsusega tema meeskondade edule.

Olümpiavõit ja muud suurvõistlused

Kõrghetk Viljar Loori sportlaskarjääris oli kahtlemata olümpiavõit NSV Liidu koondise koosseisus 1980. aasta Moskva mängudel. See oli kulminatsioon aastatepikkusele tööle ja pühendumisele, mis tõi talle ja kogu meeskonnale ajaloolise kulla. Kuid olümpiakuld ei olnud ainus tema suurim saavutus. Loor oli kahekordne maailmameister (1978, 1982) ja viiekordne Euroopa meister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983). Lisaks kuulus ta kolmekordseks Maailma karikavõistluste võitjaks tulnud meeskonna liikmeks (1977, 1981, 1983). Tema auhinnakapp täitus ka neljakordse Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistluste võiduga, mis kinnitab tema pidevat tippvormi ja domineerimist rahvusvahelisel areenil.

Edu klubijalgpallis ja koondises

Viljar Loori edu ei piirdunud ainult koondisemängudega. Klubi tasemel saavutas ta muljetavaldavaid tulemusi, tulles seitsmel korral NSV Liidu meistriks Moskva CSKA meeskonnas aastatel 1975–1983. See periood oli tema jaoks eriti edukas, olles samal ajal NSV Liidu võrkpallikoondise liige aastatel 1975–1983. Tema panus nii klubi- kui ka koondisemeeskondadesse oli hindamatu, olles sageli meeskonna liider ja inspiratsiooniallikas. Tema mängustiil ja otsustavus kriitilistes olukordades tegid temast vastastele hirmuäratava vastase ja meeskonnakaaslastele usaldusväärse selgroo.

Elulugu ja saavutused

Viljar Loori elukäik oli tihedalt seotud spordiga, kuid pärast sportlaskarjääri jätkas ta aktiivset tegevust ja jättis oma jälje ka teistel elualadel. Tema päritolu Tartust ja hilisem elu Tallinnas, kus ta ka suri 22. märtsil 2011, 57-aastasena, on osa tema Eesti spordilegendiks kujunemise loost.

Viljar Loori sporditegelasena

Pärast sportlaskarjääri lõpetamist ei jäänud Viljar Loor spordist kaugele. Tema teadmised ja kogemused olid väärtuslikud mitmel tasandil. Aastatel 1987–1992 töötas ta AGRO asedirektorina ja alates 1992. aastast AS Eramu juhataja asetäitjana. Need rollid näitasid tema võimekust ka ärivaldkonnas. Lisaks oli ta aastast 2008 MTÜ Olümpiavõitjate Kogu president, kus ta jätkas oma panuse andmist Eesti spordikultuurile ja noorte motiveerimisele. Tema tegevus sporditegelasena oli suunatud sellele, et hoida au sees sportlikke väärtusi ja toetada uusi põlvkondi. Tema treenerite hulgas olid tuntud nimed nagu Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratšov, Vjatšeslav Platonov ja Juri Tšesnokov, kellelt ta sai hindamatuid õppetunde nii tehniliselt kui ka taktikaliselt.

Isiklik elu ja pärand

Viljar Loori isiklik elu oli tema jaoks oluline, kuigi tihti jäi see avalikkuse tähelepanu varju. Ta oli pärit Tartust, mis on üks Eesti spordielu keskusi, ja tema juured olid sügavalt eestlased. Tema vend Heldur oli samuti võrkpallur, mis näitab spordipisiku perekonnas. Kahjuks lõppes Viljar Loori elu traagiliselt enesetapuga, mis jättis sügava jälje nii tema lähedastele kui ka kogu Eesti spordikogukonnale. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule, kus tema haud on mälestusmärk tema erakordsele elule ja saavutustele. Tema pärand elab edasi tema saavutustes, mälestustes ja tema järgi ilmunud raamatutes.

Tunnustus ja mälestus

Viljar Loori erakordsed saavutused võrkpallis on pälvinud laialdast tunnustust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Tema panus Eesti spordile on jätnud püsiva jälje, mis on toonud talle arvukalt auhindu ja tunnustusi. Tema mälestust hoitakse elus erinevate teoste ja austusavalduste kaudu.

Viljar Loori aumedalid ja tiitlid

Viljar Loori karjääri jooksul kogutud auhinnad ja tiitlid räägivad tema erakordsest andest ja pühendumusest. Teda on autasustatud mitmete kõrgete tiitlitega, sealhulgas Kalevi auliige (1975), NSV Liidu aumeistersportlane (1976) ja NSV Liidu teeneline meistersportlane (1978). Tema panus Eesti spordi arengusse on olnud märkimisväärne, mille eest ta pälvis Eesti Olümpiakomitee auliikme staatuse (1999). Lisaks on teda tunnustatud Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga (2004) ja Eesti Olümpiakomitee teenetemärgiga (2006). Need tunnustused kinnitavad tema tähtsust Eesti spordiloos ja tema pühendumust spordi edendamisele.

Raamatud ja kuulsuste hall

Viljar Loori pärandi säilitamiseks ja tema loo jagamiseks on tema elu ja saavutusi kajastatud erinevates meediakanalites ja kirjanduses. Aastal 2007 ilmus Tiit Lääne koostatud raamat „Viljar Loor”, mis annab põhjaliku ülevaate tema elust, karjäärist ja saavutustest. See raamat on väärtuslik allikas kõigile, kes soovivad sügavamalt tundma õppida seda legendaarset sportlast. Lisaks on Viljar Loori nimi jäädvustatud Eesti spordi kuulsuste halli, kuhu ta valiti 2020. aastal. See on kõrgeim tunnustus Eesti spordis ja kinnitab tema kohta spordiajaloo suurkujude hulgas. Tema nimi kõlab läbi aegade kui sümbol Eesti võrkpalli hiilgeaegadest ja spordivaimust.

Viljar Jaamu: poliitik ja ettevõtja

Viljar Jaamu on mitmekülgse profiiliga Eesti avaliku elu tegelane, kelle karjäär ulatub nii poliitika kui ka ettevõtluse valdkonda. Majandusteadlase, investeerimispankuri ja ettevõtjana on ta omandanud laialdased kogemused, mida on edukalt rakendanud ka poliitilises tegevuses. Tema teekond on olnud täis väljakutseid ja saavutusi, kujundades temast olulise tegija Eesti majandus- ja poliitilisel maastikul.

Töökäik ja haridus

Viljar Jaamu haridustee on aluspõhjaks tema hilisematele saavutustele. Ta on omandanud teadmisi Tallinna Merekoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, kus süvenes majandusteadusesse, ning täiendanud oma akadeemilisi oskusi Estonian Business Schoolis, omandades magistrikraadi. Tema akadeemiline pühendumus kulmineerus doktoritöö kaitsmisega, mis käsitles panganduskriiside lahendamise meetodeid ja pangandussektori arengut Eestis. See süvitsi minek majanduse ja finantsvaldkonda on andnud talle tugeva aluse nii ettevõtluses kui ka poliitikas, eriti finants- ja linnavara küsimustes.

Erakonnad ja poliitiline tegevus

Viljar Jaamu poliitiline tegevus on olnud dünaamiline. Aastal 2010 kandideeris ta Rahvaliidu ridades, näidates oma varajast huvi riigijuhtimise vastu. Alates 2021. aastast on ta Reformierakonna liige, panustades oma teadmiste ja kogemustega erakonna tegevusse. Tema poliitiline karjäär on kulgenud läbi erinevate ametikohtade, kus ta on saanud otseselt mõjutada Eesti elu. Tema kandideerimine 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Lasnamäe linnaosas kinnitab tema jätkuvat soovi panustada kohalikku tasandisse ja olla kodanikele lähemal.

Abilinnapea amet Tallinna linnavalitsuses

Viljar Jaamu ametiaeg Tallinna abilinnapeana aastatel 2024–2025 oli märkimisväärne periood tema avalikus teenistuses. Sellel positsioonil vastutas ta linnavara valdkonna eest, millega kaasnes suur vastutus pealinna arengu ja infrastruktuuri eest. Tema töö selles rollis keskendus linna vara efektiivsele haldamisele ja arendamisele, samuti oluliste linnaobjektide edasiviimisele.

Linnavara valdkonna vastutus

Abilinnapeana oli Viljar Jaamu vastutusalas Tallinna linnavara, mis hõlmab laia spektrit kinnisvarast ja infrastruktuurist kuni linna omanduses olevate ettevõteteni. Tema ülesanne oli tagada linnavara optimaalne kasutamine, selle väärtuse kasv ja avalike teenuste toetamine läbi linnavara haldamise. See hõlmas nii olemasolevate objektide renoveerimist ja hooldamist kui ka uute arendusprojektide algatamist. Tema juhtimisel pöörati erilist tähelepanu efektiivsusele ja jätkusuutlikkusele linnavara haldamisel, et tagada linlastele parimad võimalikud tingimused.

Lasnamäe piirkonna arenguplaanid

Viljar Jaamu on näidanud tugevat pühendumust Lasnamäe linnaosa arengule. Tema visioon hõlmas piirkonna elukvaliteedi tõstmist läbi mitmekülgsete projektide. Ta on rõhutanud pere- ja lapsesõbraliku keskkonna loomist, noorte tuleviku võimaluste laiendamist ning eakate väärika ja aktiivse elu toetamist. Samuti on tema fookuses olnud turvalisuse ja keskkonna parandamine Lasnamäel, et muuta see veelgi atraktiivsemaks ja mugavamaks elukohaks. Tema plaanides oli kaasaegse ja areneva Lasnamäe loomine, mis vastaks tänapäevastele nõudmistele.

Haridus-, kultuuri- ja spordiobjektid

Abilinnapea ametiajal valmisid või olid ehitusjärgus mitmed olulised haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja spordiobjektid Tallinnas. Jaamu arutas aktiivselt linnahalli renoveerimise võimalusi, mis on üks pealinna ikoonilistest hoonetest ja mille potentsiaalne taaselustamine tooks linna kultuuri- ja spordielu uuele tasemele. Samuti oli tema eestvedamisel arutlusel Tondiraba ujula arendamine, mis on oluline spordiinfrastruktuuri osa. Lisaks sellele on tema visioon hõlmanud Eesti haridussüsteemi reformimist, muutes põhikooli 8-klassiliseks, mis näitab tema soovi panustada haridusse ja noorte tulevikku. Tema kandideerimine Lasnamäel näitab, et ta soovib jätkuvalt panustada just sealsete piirkondade arengusse, sealhulgas nende kultuuri- ja spordiobjektide seisukorda.

Ettevõtlus ja finantsteenused

Viljar Jaamu karjäär ei piirdu ainult poliitikaga; tal on märkimisväärsed kogemused ka ettevõtluse ja finantsteenuste valdkonnas. Tema taust majandusteadlasena ja investeerimispankurina on andnud talle sügava arusaama ettevõtete toimimisest ja finantsturgudest.

Tegevus EAS-is ja panganduses

Viljar Jaamu on omandanud laialdast kogemust Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutuses (EAS), kus ta aastatel 2006–2008 juhtis juhatuse esimehena organisatsiooni tegevust. Tema juhtimisel toetati arvukaid ettevõtteid ja projekte, mille eesmärk oli Eesti majanduse kasv ja konkurentsivõime suurendamine. Lisaks on Jaamu olnud aktiivne pangandussektoris, teenides Põhja-Eesti Panga nõukogu aseesimehena ja töötades AS-is Tallink Grupp, kus ta on omandanud väärtuslikku kogemust finantsjuhtimises ja strateegilises planeerimises. Tema tegevus Sampo Pangalt hotelli ja restorani Salzburg omandamise kaudu näitab tema ettevõtlikkust ja oskust näha ning realiseerida ärivõimalusi.

Ettevõtete ajalugu ja finantsid

Viljar Jaamu on olnud seotud mitmete ettevõtete juhatuse liikmena, sealhulgas OPETRON CAPITAL OÜ, GLORYA AUTORENT OÜ ja SKL OPERAATOR OÜ. Tema osalemine erinevate ettevõtete juhtimises annab tunnistust tema laialdastest teadmistest ettevõtluse erinevatest aspektidest. Talle kuulub märkimisväärne arv Tallinki aktsiaid, mis näitab tema pikaajalist usku ettevõtte potentsiaali ja finantsilist seotust. Tema kandideerimine Eesti Panga presidendi kohale oleks toonud tema rikkalikud kogemused finantssektori kõrgeimale tasemele.

Isiklik ja spordiga seotud tegevus

Viljar Jaamu isiklik elu ja tegevused spordivaldkonnas peegeldavad tema mitmekülgsust ja pühendumust erinevatele eluvaldkondadele. Tema aktiivsus spordis ja selle juhtimises näitab tema soovi panustada ka väljaspool tööelu.

Ju-jutsu ja spordiliitude juhtimine

Viljar Jaamu on musta vöö omanik ju-jutsus, mis näitab tema distsipliini, füüsilist võimekust ja pühendumust spordile. Tema tegevus spordiliitude juhtimises on samuti oluline osa tema panusest. See näitab tema soovi toetada ja arendada spordivaldkonda laiemalt, mitte ainult isiklikul tasandil. Tema ambitsioonikust näitab ka tema kandideerimine Eesti Mereakadeemia rektori kohale, mis viitab soovile panustada ka haridus- ja teadusvaldkonda, mis on tihti seotud ka spordiga.

Veiko Vares: ettevõtluse ajalugu ja tegevusvaldkonnad

Veiko Varese ettevõtlustegevus on mitmekülgne ja ulatub aastasse 2006, mil alustas oma karjääri vanem Veiko Vares. Noorem Veiko Vares alustas oma äritegevust 2010. aastal. Nende ühine ettevõtmiste spekter hõlmab mitmeid olulisi sektoreid, sealhulgas meediat, toitlustust, sporditegevusi, renditeenuseid ning kinnisvara. Nende juhitavate või nendega seotud ettevõtete hulka kuuluvad FARFALLE OÜ, HAPPY HOLIDAYS OÜ, A1M SPORT MTÜ, TRUVATO OÜ, BEAUTY MONICE OÜ ning KINO JA PUTKA MTÜ. Vanem Veiko Vares on seotud ka VEVA OÜ ja VARRAUL OÜ-ga, mis tegutsevad ehitus- ja kinnisvaravaldkonnas. See lai tegevusulatus näitab nende soovi haarata kinni erinevatest ärivõimalustest ja kohaneda turu muutustega.

Ettevõtete finantsid ja prognoosid

Veiko Varese juhitavate ettevõtete finantsiline seis ja tulevikuprognoosid on oluline osa nende äritegevuse analüüsist. Dokumenteeritud andmed aastaks 2025 näitavad, et erinevad ettevõtted prognoosivad märkimisväärset käivet ja bilansimahtude kasvu. Kuigi täpsed numbrid varieeruvad ettevõtteti, annavad need prognoosid ülevaate ettevõtjate ambitsioonidest ja usust oma äriplaanidesse. See finantsiline ettevaade on oluline nii investoritele kui ka partneritele, pakkudes infot ettevõtete potentsiaali kohta.

Maineskoor ja krediidivõimekus

Veiko Varesega seotud ettevõtete maineskoor ja krediidivõimekus on olulised näitajad, mis peegeldavad nende usaldusväärsust äripartnerite ja finantsinstitutsioonide silmis. Kuigi konkreetsed krediidireitingud ja maineskoorid võivad aja jooksul muutuda, on nende üldine positsioon turul hinnatav nende tegevuse pikaajalise ajaloo ja finantsiliste kohustuste täitmise kaudu. Negatiivsete arengute, nagu võlgade ja inkassomenetluse, puhul on oluline jälgida, kuidas need mõjutavad ettevõtete üldist usaldusväärsust ja tulevasi koostöövõimalusi.

Veiko Vares meedias ja avalikkuses

Veiko Vares on olnud märkimisväärselt esindatud meedias, kajastades tema seoseid erinevate projektide ja tuntud isikutega. Tema nimi on esinenud uudistes nii positiivsetes kui ka negatiivsetes kontekstides, mis peegeldab tema aktiivset rolli erinevates ühiskondlikes ja ärilistes sfäärides. Tema avalikkuse ette ilmumine on sageli seotud tema ettevõtlustegevuse, aga ka isiklike või äriliste vaidlustega.

Seosed meediaprojektide ja tuntud isikutega

Veiko Varese tegevus on viinud teda kokku mitmete meediaprojektide ja avaliku elu tegelastega. Märkimisväärseks näiteks on tema koostöö Kirsti Timmeriga, mis näitab tema suutlikkust leida ühiseid teid erinevate valdkondade professionaalidega. Samuti on tema nimi seostatud Edgar Savisaarega seotud skandaaliga, mis toob esile tema potentsiaalsed sidemed poliitilise elu ja sellega kaasnevate keerukate olukordadega. Sellised seosed peegeldavad tema laiemat haaret Eesti avalikus ja ärilises elus.

Võlad ja inkassomenetlus: Veiko Varese probleemid

Üheks oluliseks aspektiks Veiko Varese avalikus kuvandis on tema seotus võlgade ja inkassomenetlusega. Mainitud artiklid viitavad sellele, et ta on olnud võlgades ning tema suhtes on algatatud inkassomenetlusi. Need probleemid võivad mõjutada tema ettevõtete mainet ja krediidivõimekust, tekitades küsimusi tema finantsilise vastutustundlikkuse kohta. Olukord, kus Veiko Vares laseb Delfi ja TV3 täis, viitab võimalikele konfliktidele meediaga seoses tema võlgadega. Sellised juhtumid nõuavad tähelepanelikku analüüsi tema äritegevuse jätkusuutlikkuse hindamiseks.

Rallisport ja Veiko Varese kirg

Rallisport on üks Veiko Varese tuntumaid ja kirglikumaid hobisid, mis on teda avalikkuse ette toonud ka spordisündmuste kaudu. Tema osalemine erinevatel rallivõistlustel, nagu Otepää talveralli ja Saaremaa Rally, näitab tema pühendumust ja armastust mootorispordi vastu. See hobi on talle pakkunud mitte ainult meelelahutust, vaid ka võimalust luua kontakte ja positsioneerida end teatud ringkondades.

Osavõtt võistlustest ja kasutatud autod

Veiko Varese rallikarjäär on olnud seotud konkreetsete sõidukitega, mis on olnud tema partneriteks võistlustel. Näiteks on ta kasutanud võistlustel klassikalist sõidukit nagu Lada VAZ 2105. Sellised autod, kuigi mitte kõige moodsamad, on sageli armastatud nende vastupidavuse ja modifitseerimisvõimaluste poolest, mis sobivad ideaalselt rallikeskkonda. Tema osalemine tuntud rallidel nagu Otepää talveralli ja Saaremaa Rally annab tunnistust tema aktiivsusest spordis ja soovist konkureerida.

Ettevõtete struktuur ja võrgustikud

Veiko Varese äritegevust iseloomustab keerukas ettevõtete struktuur ja tihe võrgustik. Tema osalused erinevates ettevõtetes ja nende vahelised seosed loovad pildi tema laiemast äriimperiumist. Analüüsides neid võrgustikke, on võimalik mõista paremini tema äristrateegiaid ja tegelikke kasusaajaid.

Tegelikud kasusaajad ja osalused

Veiko Varese ettevõtete struktuuris on oluline tuvastada tegelikud kasusaajad ja tema osalused. See hõlmab analüüsi ettevõtete juhatuse liikmetest, osanikest ja asutajatest, et saada selge pilt juhtimisest ja kasumijaotusest. Tema seosed erinevate OÜ-de ja MTÜ-dega, nagu FARFALLE OÜ, HAPPY HOLIDAYS OÜ, A1M SPORT MTÜ, TRUVARA OÜ, BEAUTY MONICE OÜ, KINO JA PUTKA MTÜ, VEVA OÜ ja VARRAUL OÜ, näitavad tema laialdast haaret erinevates ärisektorites. Uurides registrikaarte ja ärinimekirju, saab täpsema ülevaate tema tegelikest osalustest ja vastutusest.

Ettevõtete kinnisvara ja asukohad

Veiko Varese ettevõtete tegevus hõlmab ka kinnisvara omamist ja haldamist. Mõned tema ettevõtted omavad kinnistuid Tallinnas, mis viitab tema investeeringutele pealinna kinnisvaraturul. See aspekt tema äritegevusest võib olla seotud nii renditeenustega kui ka ettevõtete enda tegevuskohtadega. Analüüsides ettevõtete asukohti ja omanduses olevat kinnisvara, saab paremini hinnata nende materiaalseid varasid ja nende potentsiaalset väärtust.

Valter Parve: Pärnumaa vapimärgi kavaler ja õppejõud

Pärnu kolledži õppejõud Valter Parve pälvis Pärnumaa vapimärgi

Valter Parve, tuntud õppejõud Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, on pälvinud Pärnumaa vapimärgi, mis on kõrgeim tunnustus maakonnas. See auhind on tunnustus tema pikaaegsele ja silmapaistvale panusele kogukonna arengusse ning sotsiaalvaldkonna edendamisse Pärnumaal. Parve on tuntud oma pühendumuse poolest ning tema tegevus on jätnud sügava jälje nii haridusmaailmas kui ka ühiskondlikus elus. Tema aktiivne kodanikuaktiivsus ja pühendumus kogukondlikele küsimustele on teinud temast hinnatud isiku Pärnumaal. Vapimärgi saamine kinnitab tema olulist rolli maakonna elus ja tunnustab tema mitmekülgset tegevust.

Valter Parve: sotsiaalvaldkonna ekspert ja kogukonna aktivist

Valter Parve on kahtlemata sotsiaalvaldkonna hing ja süda Pärnumaal. Tema karjäär sotsiaalvaldkonnas ulatub aastasse 1991, mil ta asus tööle laste varjupaiga „Oliver” esimese juhatajana. Hiljem juhtis ta Pärnu linna sotsiaalosakonda, kus tema eestvedamisel viidi ellu mitmeid olulisi algatusi. Üks neist oli aktsioon „Austa nõrgemat”, mis oli suunatud autojuhtide liikluskultuuri parandamisele ja teadlikkuse tõstmisele liikluses haavatavamate liiklejate suhtes. Parve on olnud ka Pärnu linnavolikogu liige, kus ta on oma teadmisi ja kogemusi kasutanud linna arengu suunamisel. Lisaks oma ametialasele tegevusele on Valter Parve aktiivne arvamuslugude autor, jagades oma mõtteid ja muret ühiskonna elukorralduse ja sotsiaalprobleemide üle, mis teeb temast olulise hääle avalikus debatis.

Valter Parve panus haridusse ja ühiskonda

Tartu Ülikooli 2023. aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas

Valter Parve on pälvinud Tartu Ülikooli 2023. aasta õppejõu tunnustuse sotsiaalteaduste valdkonnas. See tiitel on tunnistus tema erakordsele panusele õpetamisse ja teadustöösse, eriti sotsiaaltöö valdkonnas. Parve töötab Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö õpetajana ning tema õpetamisfilosoofia on pälvinud laialdast tunnustust nii üliõpilaste kui ka kolleegide seas. Tema õppejõud on teda korduvalt kaasanud ka teiste valdkondade õppejõudude auhinnale, mis näitab tema laialdast mõju ja tunnustust ülikooli sees.

Õpetamise filosoofia: koostöö ja elutarkus Valter Parve loengutes

Valter Parve õpetamisfilosoofia põhineb tugevalt koostööl ja elutarkuse jagamisel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöö õpetajana rõhutab ta loengutes praktilise kogemuse ja akadeemilise teadmise ühendamist. Tema eesmärk on luua üliõpilastele turvaline ja innustav õpikeskkond, kus igaüks tunneb end kaasatuna ja väärtustatuna. Parve kohtleb üliõpilasi võrdsete kaaslastena, julgustades neid aktiivselt osalema aruteludes ja jagama oma mõtteid. See lähenemine aitab üliõpilastel arendada kriitilist mõtlemist ja omandada sügavam arusaam sotsiaaltöö keerukusest. Tema loengud on sageli täis praktilisi näiteid ja elulisi lugusid, mis muudavad õppeprotsessi rikkalikumaks ja sisukamaks.

Pärnu kolledži õpetaja Valter Parve ja tema mitmekülgne tegevus

Kandidaat nr 947 Valter Parve – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige

Valter Parve, sündinud 11. veebruaril 1945, on lisaks oma akadeemilisele ja sotsiaalsele tegevusele ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, kus ta kandideeris numbri 947 all. Tema poliitiline kuuluvus peegeldab tema sügavat huvi ühiskondlike protsesside vastu ja soovi panustada Eesti arengusse ka poliitilisel tasandil. Tema pikaajaline kogemus sotsiaalvaldkonnas annab talle unikaalse perspektiivi poliitiliste otsuste mõju hindamisel ühiskonnale, eriti haavatavamatele gruppidele.

Valter Parve FIE: puhkemaja pidaja Pärnu linnas

Lisaks oma laialdasele tegevusele haridus- ja sotsiaalvaldkonnas, on Valter Parve ka füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Tema ettevõte, mis on registreeritud 04.05.2000 (registrikood 10657907), tegutseb peamiselt puhkemajanduse valdkonnas (55202). See näitab tema mitmekülgsust ja ettevõtlikkust, laiendades tema tegevusvälja ka turismi- ja majutussektorisse Pärnu linnas. See FIE tegevus annab talle võimaluse olla lähemalt seotud kohaliku kogukonna ja selle vajadustega ka teisel tasandil.

Valter Parve tunnustus rahvaluule kogumisel

Autasu | Valter Parve pälvis rahvaluule kogumispreemia

Valter Parve on pälvinud tunnustuse ka oma rahvaluule kogumise eest. Tema silmapaistvad tööd võistlustel nagu „Muusika minu elus”, „Minu saunalugu” ja „Kunsti puudutus” on toonud talle rahvaluule kogumispreemia. See auhind, mille ta sai president Alar Karise käest, kinnitab tema pühendumust eesti kultuuripärandi säilitamisele ja edasiandmisele. Tema huvi rahvaluule vastu näitab tema laiemat sidet ühiskonna ja selle ajaloo ning traditsioonidega.

Päevatee Vikerraadios: Valter Parve mõtteid vanaisadest ja kasvatusest

Valter Parve oli külaline Vikerraadio saates „Päevatee”, kus ta jagas oma mõtteid olulistel teemadel nagu vanaisad, kasvatus, märkamise tähtsus ja muusika. Saates käsitleti sügavuti väärtusi, mis on olulised nii indiviidi kui ka ühiskonna arengu seisukohalt. Tema osalemine sellistes vestlustes näitab tema soovi jagada oma elutarkust ja kogemusi laiemale publikule, puudutades teemasid, mis on olulised paljudele inimestele.

Valdur Laid – karjääri algus ja haridus

Valdur Laid, sündinud 6. septembril 1969, on tuntud Eesti ärimees ja juht, kelle karjäär on kulgenud läbi mitmete erinevate sektorite, alates telekommunikatsioonist ja avalikust teenistusest kuni tänapäevaste investeeringuteni. Tema haridustee on olnud tugev, omades MBA kraadi Šveitsis asuvast mainekast IMD ärikoolist ning lõpetades Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna cum laude. See akadeemiline taust on andnud talle kindla aluse nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktilise juhtimisoskuse arendamiseks. Laidi põhjalikud teadmised majandusest ja juhtimisest on olnud aluseks tema edukale tegevusele ettevõtluses, kuhu ta on aktiivselt panustanud alates 1999. aasta novembrist. Tema karjääri algusaastad ja hariduse omandamine on kujundanud tema professionaalse identiteedi ja loonud aluse tema hilisematele saavutustele erinevates organisatsioonides.

Varasemad rollid: Telia ja Elion

Enne oma laiemat tuntust avalikus sektoris ja investeerimisvaldkonnas, omandas Valdur Laid väärtuslikku kogemust telekommunikatsioonisektoris. Aastatel 2014–2017 töötas ta Telia Soome tegevjuhina, kus vastutas suurettevõtte igapäevase juhtimise ja strateegilise arengu eest. See roll andis talle sügava ülevaate rahvusvahelise ärikeskkonna toimimisest ja suurorganisatsioonide keerukusest. Enne seda, aastatel 2004–2012, oli Laid Elion Ettevõtted AS juhatuse esimees. Elionis veedetud aeg oli samuti märkimisväärne, kus ta juhtis ettevõtte tegevust läbi mitmete muutuste ja arenguetappide telekomiturul. Need varasemad juhtimisrollid telekommunikatsiooni valdkonnas on oluliselt mõjutanud tema hilisemat lähenemist ettevõtlusele ja juhtimisele, rõhutades digitaliseerumise ja pideva muutumise tähtsust tänapäeva ärikeskkonnas.

Juhtrollid avalikus ja erasektoris

Valdur Laidi karjäär on olnud mitmekülgne, hõlmates nii kõrgeid positsioone avalikus sektoris kui ka aktiivset osalust erasektori investeeringutes. Tema võimekus erinevates valdkondades on tõestanud tema laiaulatuslikku juhtimisoskust ja strateegilist nägemust.

Maksu- ja Tolliameti juhtimine

Valdur Laidi üks silmapaistvamaid rolle oli Maksu- ja Tolliameti peadirektorina tegutsemine. Ta juhtis seda olulist riigiasutust juunist 2017 kuni septembrini 2020. Selle perioodi jooksul oli tema vastutusalaks maksukogumise, tolliprotseduuride ja maksualase järelevalve efektiivsuse tagamine Eestis. Tema juhtimisel pöörati tähelepanu nii teenuste digitaliseerimisele kui ka maksusüsteemi läbipaistvuse suurendamisele. Laidi kogemus avalikus sektoris on andnud talle ainulaadse perspektiivi riigi majanduspoliitika kujundamisele ja selle mõjule ettevõtlusele. Tema lahkumine ametist 2020. aasta septembris avas tee uutele väljakutsetele erasektoris.

Investeeringud ja ettevõtlus: UG Investments OÜ

Pärast Maksu- ja Tolliameti juhtimist on Valdur Laid suunanud oma energia ja kogemused investeerimisvaldkonda, eelkõige läbi ettevõtte UG INVESTMENTS OÜ. Alates 12. novembrist 1999 tegutsenud ettevõtluses, on Laid nüüd üks kolmest juhatuse liikmest UG INVESTMENTS OÜ-s, kus teiste liikmetena tegutsevad ka Kristjan Rahu ja Priit Koit. UG INVESTMENTS OÜ on Eesti kapitalil põhinev investeeringute valdusettevõte, mille fookuses on keskkonnamõjude vähendamine ja pikaajaline investeerimishorisont. Kristjan Rahu, ettevõtte looja, tõi Laidi meeskonda tema tippjuhi kogemuse ja ühise vaate ettevõtluse arengusuundadele. UG INVESTMENTS OÜ suurim investeering on osalus energiakontsernis Utilitas. See investeerimisstrateegia näitab Laidi huvi ettevõtete vastu, mis panustavad jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu edendamisse, samal ajal otsides pikaajalist finantsilist kasvu.

Valdur Laidi ärivõrgustik ja osalused

Valdur Laidi karjäär on kujundanud talle laia ja mõjuka ärivõrgustiku, mis hõlmab mitmeid olulisi ettevõtteid ja rolle erinevates sektorites. Tema osalused ja nõukogude liikmised peegeldavad tema sügavat huvi ettevõtluse arengu ja strateegilise juhtimise vastu.

Seosed ettevõtetega nagu Patrimonium OÜ ja Põlma Põllud OÜ

Valdur Laid on aktiivselt seotud mitmete Eesti ettevõtetega, sealhulgas PATRIMOONIUM OÜ ja PÕLMA PÕLLUD OÜ, kus ta tegutseb juhatuse liikmena. Need seosed näitavad tema panustamist erinevates ärides, mis võivad hõlmata kinnisvaraarendust, põllumajandust või muid strateegilisi investeeringuid. Lisaks on ta seotud ka ettevõttega SUPERFUT OÜ, mis viitab tema huvile uuenduslike ja tulevikku vaatavate ettevõtmiste vastu. Tema ärivõrgustik laieneb ka energeetikasektorisse, olles olnud seotud energeetikakontserni Utilitas arenguga, mis on UG INVESTMENTS OÜ üks suurimaid investeeringuid.

Olulisemad nõukogu liikme ametid

Valdur Laid on täitnud olulisi nõukogu liikme positsioone mitmetes tuntud ettevõtetes, mis annab tunnistust tema laialdasest kogemusest ja usaldusväärsusest ärijuhtimises. Tema varasemad rollid hõlmavad tegevust SWEDBANK AS nõukogus, kus ta on saanud kogemusi finantssektori suurima tegija juhtimisest. Samuti on ta olnud THERMORY AS nõukogu liige, mis on tuntud puidutoodete tootja. Muud olulised nõukogu liikme ametid hõlmavad REVAL AUTO ESINDUSED OÜ, ÜHISTEENUSED AS, EST-AGAR AS ja STARGATE HYDROGEN OÜ. Tema varasemad rollid hõlmavad ka tegevust Eesti Pangas juhatuse liikmena, mis annab talle sügava arusaama Eesti finantssüsteemi toimimisest. Lisaks on ta olnud seotud kaasaegse juhtimise teemadel vestlemas podcastides, kus rõhutatakse digitaliseerumise mõju ja muutuvat töökeskkonda.

Perspektiivid ja tulevikuplaanid

Valdur Laidi karjäär on olnud pidevas arengus, liikudes edukalt erinevate sektorite vahel. Tema praegused ja tulevased plaanid peegeldavad tema pühendumust jätkusuutlikkusele ja strateegilisele investeerimisele.

Eesmärgid keskkonnamõjude vähendamisel

Valdur Laid on väljendanud selget huvi ja pühendumust keskkonnamõjude vähendamisele, mis on ka üks UG INVESTMENTS OÜ strateegilisi fookuspunkte. See eesmärk on eriti oluline tema praeguses rollis investeerimisvaldusettevõtte juhina. Ta rõhutab pikaajalist investeerimishorisonti, mis võimaldab keskenduda ettevõtetele ja projektidele, mis mitte ainult ei paku finantsilist tulu, vaid ka panustavad positiivselt keskkonda. Tema varasemad kogemused erinevates sektorites, sealhulgas energeetikas, annavad talle hea aluse mõista, kuidas majandustegevust saaks viia kooskõlla keskkonnanõuetega. Tema visioon hõlmab investeerimist tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse, mis aitavad vähendada süsinikujalajälge ja edendada rohelisemat tulevikku.

Valdo Kalm: karjäär ja juhtimiskogemus

Haridus ja karjääri algus

Valdo Kalm, sündinud 27. aprillil 1966, on Eesti tippjuht ja ühiskonnategelane, kelle karjäär on tihedalt seotud telekommunikatsiooni ja logistika valdkonnaga. Tema haridustee algas Tallinna 37. Keskkooli lõpetamisega 1984. aastal, millele järgnes Tallinna Tehnikaülikooli automaatika ja telemehhaanika eriala, mille ta lõpetas 1992. aastal. Juba enne ülikooli lõpetamist, 1986. aastal, alustas Kalm oma töökarjääri Tallinna Telefonivõrgus. Seal töötades jõudis ta erinevatele juhtivatele positsioonidele, sealhulgas peainseneri ning hiljem haldus- ja müügidirektori ametikohtadele, kogudes väärtuslikku kogemust tehnoloogia ja ettevõtte juhtimise valdkonnas.

Tippjuhi teekond: EMT, Telia Eesti ja Tallinna Sadam

Valdo Kalmu juhtimiskogemus on muljetavaldav ja laiahaardeline. Aastatel 2000–2003 juhtis ta Elion Ettevõtteid juhatuse esimehena, kus ta mängis olulist rolli ettevõtte arengus. Seejärel, aastatel 2003–2014, oli ta mobiilioperaatori EMT juhatuse esimees, kus tema juhtimisel ettevõte kasvas ja tugevdas oma positsiooni Eesti turul. Aastatel 2007–2016 jätkas ta oma teekonda Eesti Telekomi juhatuse esimehena, kus tema vastutusalasse kuulusid laiemad telekommunikatsiooni valdkonna strateegiad. Alates 2016. aasta jaanuarist on Valdo Kalm Tallinna Sadama juhatuse esimees, kus ta on keskendunud sadama arendamisele ja selle konkurentsivõime suurendamisele globaalsel tasandil. Tema juhtimisel viidi läbi ka Tallinna Sadama erastamine avaliku aktsiaemissiooni teel, mis tõi ettevõttesse uut kapitali ja suurendas aktsionäride usaldust.

Tallinna sadama visioon Valdo Kalmu juhtimisel

Rohetehnoloogia ja kestlikkus sadamate arengus

Valdo Kalmu juhtimisel on Tallinna Sadam võtnud suuna rohetehnoloogiale ja kestlikkusele, tunnistades nende olulisust tänapäeva globaalses majanduses. Kalm rõhutab korduvalt rohetehnoloogia ja innovatsiooni tähtsust Läänemere piirkonna sadamate konkurentsivõime suurendamisel. Tema visioon hõlmab Tallinna Sadama muutmist uueks keskuseks, kus integreeritakse kinnisvaraarendus, kaasaegsed teenused ja haridusasutused. Eesmärk on mitte ainult suurendada sadama efektiivsust ja kasumlikkust, vaid ka vähendada selle keskkonnamõju. See hõlmab investeeringuid uutesse rohelistesse tehnoloogiatesse, mis aitavad vähendada süsinikdioksiidi heitmeid ja parandada õhukvaliteeti nii sadamaalal kui ka selle ümbruses.

Ringmajandus ja investeeringud uutesse ärimudelitesse

Tallinna Sadama strateegias on oluline koht ringmajandusel ja investeeringutel uutesse ärimudelitesse. Ettevõte on aktiivselt tegelenud jäätmete vastuvõtmise ja sorteerimisega, seda ka tütarfirma Green Marine kaudu. See lähenemisviis mitte ainult ei aita vähendada keskkonnakoormust, vaid loob ka uusi ärivõimalusi. Valdo Kalm näeb ringmajanduses potentsiaali luua lisandväärtust ja tugevdada sadama positsiooni kui vastutustundliku ja uuendusmeelse ettevõtte. Investeerides uutesse, jätkusuutlikesse ärimudelitesse, soovib Tallinna Sadam olla eeskujuks teistele Läänemere piirkonna sadamatele ja aidata kaasa kogu regiooni rohelisele arengule.

Valdo Kalmu strateegia: kliimaneutraalsus ja digitaalne areng

Valdo Kalmu juhtimisel on Tallinna Sadamal ambitsioonikas strateegia, mille keskmes on kliimaneutraalsus ja digitaalne areng. Ettevõtte eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. See on keerukas, kuid vajalik samm, mis nõuab suuri investeeringuid ja pidevat innovatsiooni. Digitaalne areng on samuti strateegia oluline osa, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti, optimeerida tegevusi ja suurendada klientide rahulolu. Kalm usub, et tehnoloogiline areng ja keskkonnasõbralikkus peavad käima käsikäes, luues seeläbi jätkusuutliku ja tulevikukindla sadama. Tema visioon hõlmab ka sadama muutmist multifunktsionaalseks keskuseks, kus lisaks logistikale arendatakse ka kinnisvara ja pakutakse erinevaid teenuseid, mis toetavad linna ja piirkonna arengut.

Valdo Kalm ettevõtluses ja ühiskondlikus elus

Aktsionäride usaldus ja ettevõtte portfell

Valdo Kalmu juhtimisel on Tallinna Sadam nautinud tugevat aktsionäride usaldust, mis on osaliselt tingitud edukast erastamisprotsessist ja ettevõtte jätkusuutlikust arengust. Kalm on aktiivselt osalenud erinevate ettevõtete juhtimises ja nõukogudes, sealhulgas TS Laevad OÜ, TS Shipping OÜ ja Green Marine AS, mis näitab tema laialdast kogemust erinevates ärivaldkondades. Tema enda ettevõtlusportfelli kuulub 100% osalus VK CO OÜ-s ning 8,09% osalus ŠOTI KLUBI KINNISVARA OÜ-s, mis kinnitab tema aktiivset rolli ka erasektoris. See mitmekülgne tegevus nii avalikus kui ka erasektoris annab talle ainulaadse vaate ettevõtluse erinevatele tahkudele ja võimaldab rakendada parimaid praktikaid erinevates juhtimisülesannetes.

Isiklikud huvid ja tunnustused

Valdo Kalmu isiklik elu ja huvid peegeldavad tema tasakaalustatud lähenemist elule. Tema hobid, nagu purjetamine ja tuletornide pildistamine, viitavad armastusele mere ja looduse vastu, mis on kaudselt seotud tema tööga sadama juhina. Tema pühendumust ja panust nii ettevõtlusse kui ka ühiskonda on tunnustatud mitmete auhindadega. 2006. aastal pälvis ta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärgi ja 2014. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi. Lisaks on ta Eesti Ajaloomuuseumi nõukogu liige, tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning aktiivne Lionsi ja Šoti Klubi liige, mis näitab tema soovi panustada ühiskonna arengusse mitmes valdkonnas. Tema perekonnas on abikaasa Marje Kalm ning lapsed Kadi Isotamm ja Lauri Kalm.

Valdo Kalm: tulevikuplaanid ja koostöö

Valdo Kalmu tulevikuplaanid Tallinna Sadama juhina keskenduvad jätkuvalt sadama konkurentsivõime suurendamisele ning selle positsiooni tugevdamisele Läänemere piirkonnas. Tema visioon hõlmab nii digitaalsete lahenduste edasiarendamist kui ka keskkonnasõbralike tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu. Kalm peab oluliseks tihedat koostööd teiste Läänemere sadamate, laevandusettevõtete ja kohalike omavalitsustega, et saavutada ühised eesmärgid, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamine. Ta usub, et koostöö on võti keeruliste väljakutsete lahendamisel ja innovatsiooni edendamisel. Tema juhtimisel jätkab Tallinna Sadam investeerimist infrastruktuuri, teenuste ja inimeste arengusse, et tagada ettevõtte pikaajaline edu ja jätkusuutlikkus. Kalm on väljendanud soovi viia sadam veelgi kõrgemale tasemele, muutes selle mitte ainult logistikakeskuseks, vaid ka atraktiivseks paigaks nii reisijatele kui ka ettevõtetele.

Vahur Sepa lapsepõlv metsas: esimene kiin ja looduse kutse

Vahur Sepa tee looduse juurde algas juba lapsepõlves, kus metsaga seotud kogemused kujundasid tema elukutset ja maailmavaadet. Tema esimesed kokkupuuted metsaga ei olnud mitte mängud, vaid tõsine töö, mis sai alguse juba viiendas või kuuendas klassis. Tookord kasutas noor Vahur kiini, tuntud ka kui võsanuga, et võsa raiuda. Need varajased kogemused arendasid temas mitte ainult töökust, vaid ka sügavat austust looduse vastu. Tema vanaema, kes oli tuntud kui ravitseja, jagas talle esimesi loodusalaseid teadmisi, mis panid aluse tema hilisemale sügavale seosele Eestimaa metsaga. See lapsepõlve kiindumus loodusesse on saatnud Vahurit kogu elu, muutes ta tänaseks hinnatud loodusemeheks ja koolitajaks.

Loodusemees Vahur Sepp: hunt ja ilves on näljas, metskitsed kaovad

Vahur Sepp, olles ise kogenud jahimees ja looduseuurija, jagab murelikult oma tähelepanekuid Eesti metsade seisundi kohta. Ta toob välja, et meie metsades muutub elurikkus järjest väiksemaks. Loomade, nagu hundid ja ilvesed, arvukus võib küll tunduda stabiilne, kuid tegelikkuses on nende toidulaud järjest kitsam. Samal ajal kaovad vaikselt ka metskitsed, mis on märk sügavamast tasakaaluhäirest metsade ökoloogias. Vahur Sepp rõhutab, et see olukord nõuab tähelepanu ja säästlikumaid metsamajandamise praktikaid, et säilitada meie metsade tervis ja elurikkus tulevastele põlvedele.

Vahur Sepa loodusretked: õpetus metsast ja loomadest

Vahur Sepa korraldatavad loodusretked on ainulaadne võimalus saada osa tema aastakümnete pikkusest kogemustest metsade ja nende asukatega. Need retked ei ole pelgalt jalutuskäigud looduses, vaid põhjalikud õppepäevad, kus ta jagab oma teadmisi loomade kommetest, loodusprotsessidest ja metsade käitumisest. Osalejad saavad praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas metsas käituda, mida tähendavad erinevad loomajäljed ja kuidas jälgida looduse märke. Vahur Sepp oskab haaravalt jutustada Eesti metsade saladustest, muutes iga retke unustamatuks kogemuseks.

Loodusretk giidiga: jahindus, jäljed ja metsas käitumine

Üks Vahur Sepa loodusretkede keskseid teemasid on jahindus ja sellega seotud teadmised. Retkedel tutvustab ta erinevaid jahinduse aspekte, alates loomade bioloogiast ja käitumisest kuni säästlike jahipraktikate ja looduskaitseliste aspektideni. Suurt rõhku pannakse ka loomajälgede tundmaõppimisele. Vahur Sepp õpetab, kuidas erinevaid jälgi tuvastada, mida need loomade kohta räägivad ning kuidas nende abil loomade liikumisradu ja eluviise jälgida. Lisaks sellele jagab ta praktilisi nõuandeid metsas käitumiseks, rõhutades keskkonna austamist ja looduse kaitsmist. Need retked pakuvad väärtuslikke teadmisi nii kogenud loodushuvilistele kui ka neile, kes alles alustavad oma teekonda looduse tundmaõppimisel.

Vahur Sepp õpetab Luua metsanduskoolis retkejuhtidele Eesti imetajaid

Vahur Sepp jagab oma rikkalikke teadmisi ka ametlikult, õpetades Luua metsanduskoolis. Tema õpilasteks on tulevased retkejuhtideks valmistuvad noored, kellele ta tutvustab põhjalikult Eesti imetajaid ja jahinduse aluseid. See õppetöö on oluline, kuna aitab tagada, et meie loodusesse suunatud tegevused oleksid teadlikud ja vastutustundlikud. Vahur Sepa õpetus annab retkejuhtidele vajalikud oskused ja teadmised, et nad saaksid oma tulevases töös juhendada inimesi looduses ohutult ja loodust säästvalt tegutsedes. Tema kogemused ja kirg looduse vastu nakatavad ka õpilasi, inspireerides neid kaitsma meie koduseid metsi.

Vahur Sepp: minu koduks on Eestimaa metsad

Vahur Sepa jaoks on Eestimaa metsad enamat kui lihtsalt elukeskkond – need on tema tõeline kodu. Ta tunneb end metsade rüpes rahulikuna ja tasakaalus, samal ajal kui linnakeskkond talle ebamugavust tekitab. See sügav side loodusega peegeldub tema kogu tegevuses ja mõtteviisis. Metsad pakuvad talle mitte ainult füüsilist pelgupaika, vaid ka vaimset toitu ja inspiratsiooni. Tema jaoks on oluline elada kooskõlas loodusega, austades selle tsüklit ja vajadusi.

Põhimõte „Elama ei pea mitte rikkalt, vaid õnnelikult!”

Vahur Sepp on omaks võtnud põhimõtte „Elama ei pea mitte rikkalt, vaid õnnelikult!„. See elufilosoofia peegeldab tema prioriteete ja väärtushinnanguid. Talle on olulisem elukvaliteet, sisemine rahulolu ja kooskõla loodusega kui materiaalne rikkus. Tema jaoks tähendab õnnelik elu loomulikku rütmi järgimist, loodusega suhestumist ja teadmist, et ta annab oma panuse keskkonna säilitamiseks. See põhimõte juhib tema otsuseid ja tegevusi, rõhutades lihtsuse ja sisemise rikkuse tähtsust.

Karjäär ja tegevus: metsanõustajast ettevõtjaks

Vahur Sepa karjäär on olnud mitmekülgne, kuid alati tihedalt seotud looduse ja keskkonnaga. Tema teekond hõlmab erinevaid rolle, mis on teda süvendanud looduse tundmisse ja kaitsmisse. See mitmekülgsus on andnud talle laia perspektiivi metsade probleemidele ja nende lahendustele.

Vahur Sepp töötanud politseinikuna ja keskkonnaseires

Enne pühendumist täielikult loodusalasele tegevusele, omab Vahur Sepp kogemust ka teistes valdkondades. Ta on töötanud politseinikuna, täpsemalt kinnipidamiskoha politseinikuna vanemkomissari auastmes Pärnu politseijaoskonnas. See kogemus on kindlasti andnud talle unikaalse vaate inimkäitumisele ja selle mõjule keskkonnale. Lisaks on ta teinud keskkonnaseiretöid Keskkonnaagentuurile alltöövõtjana. Nendes töödes uuris ta metsa kanaliid, sõralisi ja suurkiskjaid, saades sügava ülevaate meie metsade elurikkusest ja sellega seotud väljakutsetest.

VS Kanarbik OÜ: Vahur Sepa ettevõte loodusalaste tegevuste toetuseks

Tänapäeval tegutseb Vahur Sepp ka ettevõtjana, omades ettevõtet VS Kanarbik OÜ. Selle ettevõtte põhitegevusalaks on muu liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mis aga tema puhul tähendab eelkõige loodusalaste tegevuste toetamist. Vahur Sepp on selle ettevõtte 100% omanik ja aktiivne äriliikmete võrgustikus. VS Kanarbik OÜ kaudu pakub ta oma teenuseid, mis on seotud loodusretkede korraldamise, metsandusnõustamise ja loodusalase koolitamisega, olles seega oluline lüli Eesti loodushariduse ja säästliku metsanduse edendamisel.

Vahur Sepa mure Eesti metsade tuleviku pärast

Vahur Sepp on sügavalt mures Eesti metsade tuleviku pärast. Tema aastakümnete pikkune kogemus looduses on talle selgelt näidanud, et meie metsade seisundis on vaja muudatusi. Tema mure ei ole pelgalt teoreetiline, vaid põhineb praktilistel vaatlustel ja põhjalikul analüüsil.

Raiemaht on liiga suur: vajadus säästlikuma metsanduse järele

Vahur Sepp leiab, et Eesti raiemaht on liiga suur ja meie metsad vajavad säästlikumat majandamist. Ta kritiseerib majandusmetsade liiga hõredaks raiumist, mis jätab talle tühja tunde ja kahjustab metsade loomulikku tasakaalu. Vahur Sepp väldib ise uuendusraiete (lageraiete) tegemist, sest see tundub talle vastuvõetamatu. Ta rõhutab elurikkuse olulisust metsades ja kutsub üles mõistlikumale lähenemisele metsamajanduses, et säilitada metsade tervis ja mitmekesisus. Tema hinnangul on vaja rohkem hoolt ja kaalutlust, et tagada Eesti metsade jätkusuutlikkus.